Parvematk 2009 proloog – Mõttekoda / Suur-Emajõgi

Süda tilgub natuke verd (sopso.com vajab minu panust iga päev), aga lubasin endale pisikese aktiivpuhkuse Emajõel. Paari tunni pärast põrutan Tartusse. Ja sealt kohe edasi bussiga Jõesuusse Võrtsjärve ääres.

Nimelt Jõesuust algab juba päris mitmendat korda Parvematk. Mina lähen sinna kolmandat korda. Tegu on täpselt sellise üritusega nagu nimest võib aimata – sõidetakse parvedega. Marsruut on Jõesuust Tartusse, kuhu jõuame pühapäeval selleks ajaks, kui algab Tudengipäevade raames kummipaadiralli. Tule vaata meid! 😀

Muu Eesti on homme kõik nagu üks mees mõttetalgutel ning ega parvetajadki sellest rongist maha jää – meil on täiesti oma mõttekoda olemas. Ilmselt üks kõige raskemini ligipääsetav. Aga anname ka oma panuse!

Kas sina osaled mõttetalgutel?

Tallinna teisipäevak – Raudalu-Kangru

* Distants 4,17 km
* Aeg 00:35:23
* Koht 1 (võistlejaid vanuseklassis 29)

H21C tulemused

Hea tunne on 😀 Eelmisel nädalal lubasin järgmisel korral parema koha võtta. Nii ma tegingi. See on mu kõige esimene päevaku võit kogu orienteerumisega tegelemise jooksul. Arvutasin punktid kokku hooaja lõikes ja selgub, et olen nüüdseks neli päevakut kestnud hooaja jooksul alates teisest päevakust hooaja liider. Tänane võit tõstis mind veel ettepoole. Enne oli vahe 1 punkt, aga nüüd 15 punkti teisel kohal oleva mehega. Ma võtan eesmärgiks sel aastal M21C klass teisipäevakutel ära võita!

Mul tekkis praegu huvi, kui palju ma üldse olen päevakutel käinud.

Teisipäevakud:

  • 2006 – H21B(6x)
  • 2007 – H21B(1x)
  • 2008 – H21B(1x)
  • 2009 – H21C(4x)
  • Kokku 12 korda

Neljapäevakud:

  • 2006 – H21AL(1x), H21C(4x), V(1x)
  • 2007 – H21B(2x), V(1x)
  • 2008 – M21B(2x), V(2x), M21C(1x), M21AL(1x)
  • Kokku 15 korda

Järelikult olin ma enne 2009 hooaega käinud metsas päevakutel ainult 23 korda. Seda kolme hooaja jooksul. Hämmastavalt vähe. Kuid vähese orienteerumise põhjused on olnud vigastused. 2007 läks põlvevigastuse ja 2008 hüppeliigese vigastuse nahka.

Tuleval teisipäeval on päevak Mustamäel Nõmme pargi ja Tähetorni piirkonnas. Tule ka!

Sa ei tea, mida sa tahad!

Enamus inimesi arvavad, et nad teavad, mida nad tahavad. Iseäranis kindlad on nad endas siis, kui nad on ISE valiku teinud. Rootsis Lundi ülikoolis tegid Lars Hall and Petter Johansson uurimuse, milles näidati katsealustele kahe naise pilti ning lasti välja valida neist atraktiivsem. Siis aga vahetati märkamatult valitud pilt teise pildi vastu. Kui nüüd katsealuselt küsiti, miks ta selle pildi (mida ta ei valinud) valis, olid põhjendused varmad tulema. Üle poole katsealustest ei pannud üldse tähelegi, et pilt on tegelikult ära vahetatud.

Kui kindel sina oled oma valikutes?

Tallinna teisipäevak – Liiva

* Distants 3,71 km
* Aeg 00:27:29 (võitja aeg 00:24:39)
* Koht 6 (võistlejaid vanuseklassis 33)

Tulemused

Esimesse kontrollpunkti (edaspidi KP-i) jooksin 7:50, kaotasin võitjale 4:36! Ma tegin nii idiootse vea kaardilugemisel, et see ajas lihtsalt naerma kui ma avastasin, mida ma teinud olin. Võtsin suuna õigesse kohta, aga valest kohast. Täitsa hämmastav, kuidas vahel mõtlemine kohe orienteerumise rütmi ei lähe.

Pärast esimese KP-i võtmist keskendusin paremini ja suutsin joosta 30-lt kohalt kuuendaks. Kolm KP-i võtsin kiireima ajaga, viis KP-i teisena ja siis veel kolm tükki pisut aeglasemalt.

Nagu ikka oleksitega – ma oleksin võitnud, kui võtnuks esimese KP-i normaalselt 😀 Selle pärast mulle meeldibki orienteerumine, et mitte kunagi ei tule täiuslikult välja. Iga rada on eriline.

Järgmisel teisipäeval lähen võtan parema koha!

EMS Jõelähtme III rattamaraton

  • Distants 35km
  • Aeg 2:04:10.6 (võitja aeg 1:50:12.9)
  • Koht 17 (võistlejaid vanuseklassis 120)

Kõik tulemused.

Registreerisime koos vennaga tiimi Crashdrivers, mille kaks sõitjat olimegi meie ise. Võtsime lühema raja (35km).
Ja eile lõuna ajal olime stardis valmis. Viljar siis esimest korra üle mitme aasta sadulas, täitsa hull mees. Jõudsin veel öelda, et finišis näeme ja kõlas stardipauk.
Pean ütlema, et Jõelähtme metsas on väga ilus maastik. Jõekäärude vahel on kihv kihutada. Oli ka piisavalt raskeid tõuse ning mõningaid hirmjärske languseid. Siiski väga loodust nautida ei jõudnud, tempo oli peal ja puude vahel peab olema tähelepanelik.
Ülimalt meeldejääv oli finišisse jõudmine – paar kilomeetrit enne keeras rada asfaldi peale ja siis tundus, et nüüd on sõit kohe läbi, aga tegelikult keeras 200m pärast põllule tagasi, kus vihises tugev vastutuul ja tuli sõtkuda märja mudase aasa peal. See oli tõeliselt raske. Aga alla ma ei andnud ja saavutasin 17. koha 😀

PS. Mul oli aega suppi süüa ja ratast pesta, sest Viljar jõudis kohale poolteist tundi hiljem. Selline vahe on kergel treenitusel ja üldse mitte treenimisel.

Viljar kommenteeris ise ka oma seiklusi maratonil.

Tipikate Rattamatkaklubi päevakute algus 2009

TTÜ-s eksisteerib spordiklubi, mille nimi on Tipikate Rattamatkaklubi.
Mina sattusin nende hulka 2007 aasta suvisel matkal, ja juhtusin niimoodi vaimustuma, et nüüd sõidan suht aktiivselt, kui mõni sõit välja kuulutatakse.

Eile avasime selle aasta iganädalaste päevakute seeria, mis kestab kuni ilma kannatab – vahel isegi novembri keskpaigani.

Eilne sõit oli Tabasalu panga juurde, suhteliselt lühike, kohale jõudes oli mul spidokal 17km (5.5 oli kodust TTÜ ette). Ja siis seal hakata lõkendama (lõket tegema ja grillima). Mul oli ainult trenniriided selga tõmmatud, ehk 10 minutit pausi ja siis kimasin tagasi. Üsna julm vastutuul oli ka. Nagu tõsiselt jõhker. Jõudsin siiski koju vändata ilusti ja kokku 31km (1.5h).

Olin lubanud veel minna Ollalaa vilistlaste kokkutulekule Fusioonis. Lubadusi ma ei murra. Mitmed vanad kalad olid kohale ujunud 😀 Jälgisin kuidas mu baariõpilased jooke segasid (tasapisi koolitan järglasi endale). Nad said õnneks hakkama, ise šeikisin ka paar keerukamat jooki vahepeal ning ehitasin mõned shotid. Ja lasin pärast keskööd jalga, et hommikuks välja puhata.

PS. Kodus võtsin ette mulle meilile saabunud väikevenna matemaatikaülesanded. Mulle tundub endalegi, et see oli üle keskmise tegevusrikas ööpäev.

Tallinna teisipäevak – Lillepi park

Eile algasid Tallinna teisipäevakud. Sõitsime koos venna Viljariga õhtul pärast tööd Lillepi parki. See on Pirital.
Ilm oli jooksmise jaoks suurepärane, pisut jahe, aga ei sadanud. Ümbruskond oli mulle tuttav, sest olen seal jalgrattaga korduvalt tiirutamas käinud. Palju väikseid metsaradu, mis võivad väga kergesti sassi minna. Kevadisel ajal on metsa vahel soisemaid märgasid alasid, kus võib ekstreemsem orienteeruja tegelikult otse läbi minna ja aega võita. Tegin isegi ühes kohas jalad veidi märjaks 😀

Tulemus oli päris hea hooaja alguse kohta – sain valitud klassis (H21C) ehk lühirajal kolmanda koha. Muidugi nagu tavaliselt pole ma oma jooksuga 100% rahul, alati on võimalik siit-sealt leida rajavaliku vigu. See on vist igal orienteerujal niimoodi.

Viljaril nii hästi ei läinud, ta tegi ühes punktis umbes veerandtunnise vea sisse, sest põrutas kaardilt välja. Ja vormi pole meil tegelikult mõlemal veel ollagi. Ma olen veidi tugevam, sest olen juba kaks nädalat aktiivselt pedaalinud. Kuigi lõpus oli vaim veel värske, ei suutnud ma rohkem kiirust lisada.

Järgmine päevak on Pirita-Kloostrimetsas. See on veel kihvtim!

Being young and stupid

It has been 10 years since I graduated from primary school. I’m trying to remember what I was like back then. Well, I suppose a shy smart kid would be entirely accurate (I’ve changed a lot since then). I guess I was kind of weird, because I had already set a goal to got to a university when I was in 8. grade (out of 9 grades total in primary school). I actually chose my high school to complement this idea. It worked out just as planned. I’ve been walking my own road since – becoming a freelancer and now executing plans for large scale internet business.

Right now I’m on a train back to my childhood home. I’m on a mission. I’m going to teach my youngest brother mathematics, so he would be able to graduate primary school with decent possibilities for high school. Math is one of the most important subjects for any good career.

And he is such a sloth… I was lazy too, but this is another level of lazy. I don’t really have a clue, what motivates this kid. Believe me, I’ve tried many ideas that work on myself. But I’m not him. I was smarter and I cared enough to have good grades. I have a sense of obligation, he does not seem to have any. Playing computer games seems to satisfy him. He’s just young and stupid. Stupid in a sense of not caring for his own future.

I guess all I really need to do is figure out what is the motivator. I have a feeling it’s a tough assignment. Lucky for me – I like complex problems more than simple ones 😀