Üliõpilaste X suvemängud Käärikul 2009

26. juunist kuni 28. juunini toimusid Käärikul kümnendad tudengite suvemängud. Osalejaid oli üle 500. Võitjaks osutus teist aastat järjest TLÜ ja aktiivseima kõrgkooli karika viis koju juba neljandat korda järjest TTÜ.

Pildid suvemängudest leiab järgmistelt aadressidelt:

Ja avalikustatud on ka suvemängude tulemused

Pikemalt kirjeldan alasid, milles ise osalesin.

Tallinn – Kääriku 250 (ehk TTÜ lipu viimine Käärikule tavaliste jalgratastega)

Tallinna Tehnikaülikooli Rattamatkaklubi eestvedamisel sõitsime ka sel aastal kooli eest Käärikule koos TTÜ lipuga. Sel aastal oli see seitsmes kord. Minul teine. Võrreldes eelmise aastaga oli mu ettevalmistus teist masti – ratta seljas läbitud kilomeetreid oli kogunenud juba üle 1000 (möödunud aastal paarsada). Enne sõitu sain paar kommentaari, et need inimesed ei ole normaalsed, kes sellise sõidu ette võtavad. Ma olen nõus, ei ole tõesti. Normid piiravad selliste kommentaaride autoreid iga päev. Ma arvan, et nad on tegelikult kadedad, et “ebanormaalsed” teevad asju, mida nemad ei suuda.

Start oli umbes 04:15 ja kohale jõudsime kell 22:00. Sõiduaeg 11.5 tundi. Ülejäänud aeg kulus puhkusteks ja söögipausideks. Kõik sõitjad olid väga tublid, et jaksasid sellist tempot hoida. Suuremalt jaolt ei ole tegu sportlastega!

10 tipikat TTÜ ees valmis Käärikule väntama
10 tipikat TTÜ ees valmis Käärikule väntama. Pildi autoriõigused kuuluvad Marko Vilbergile.

Umbes enne kümmet hommikul helistas mulle Rando ja teatas, et meie hinnavõrdlusportaal ei tööta. Ma olin parajasti ratta seljas ja kohe-kohe jõudmas Türile. Minu sülearvuti paiknes Tallinnas korteris ja kellelegi teisel pole teadmisi, kuidas sopso töötab. Probleem oli tõsine. Mõtlesin välja erinevaid stsenaariume. Sõelale jäi kaks: mulle tuuakse mu sülearvuti või leian internetipunkti. Uurisin välja, et Türi raamatukogus on olemas avalik nett. Aga raamatukogu avatakse alles kell 11! Täiesti uskumatu. Tuli tund aega närvitseda ja tegevusplaan välja mõelda selleks hetkeks, kui netti pääsen. Vahepeal sõitsid teised Türilt edasi, mina jäin raamatukogu avamist ootama. Kell 11 sain sisse, maksin 10 krooni tunni aja eest ja puttyga toimetades sain probleemist jagu. See võttis aega 54 minutit. Helistasin eessõitjatele ja nad olid juba Võhmas – umbes 30 kilomeetrit edumaad. Siis kihutasin ilma pausideta otse Viljandi poole ja sain nad järve ääres kätte. Terve tee sinna kimbutas mind vastutuul. Päris kreisi on üksi seda murda 60 km järjest.

Viljandist saime jälle kõik koos edasi põrutada. Nüüd hakkas ka siin väga tugev vastutuul puhuma ning takkatipuks paksult vihma kallama. Mustlas tõmbasime korraks hinge ja ootasime vihma kadumist. Võtsime suuna Rõuge peale ja tee peal saime uuesti täiesti läbimärjaks. Isegi külm oli. Edasi sõtkusime Otepääle, siis oli juba veidi vähem märg – rattasärk hakkas kehakuumuse toimel kuivama. Otepäält on juba lihtne – sealt on ainult allapoole minek. Hehe, tõusud on ka, aga neist saab enamasti languselt kogutava hooga üles. Nautisin 50km/h kiirust 😀

Enne Käärikut ootasin teised järgi, et terve grupp saaks koos laagrisse sõita. Seekordne vastuvõtt oli tore. Terve tipikate telk oli rahvast täis ja kõik püsti olles laulsid “Koitu” ning sedamoodi tervitasid meie saabumist. Hea tunne oli. Peale seda saime kuivad riided selga ajada ning sauna minna.

Seinamäe 100

Seinamäe nõlv on selline, et esimest korda seda nähes tundub sealt ülesjooksmine täitsa segaste ala. Nõlva pikkus on 100m ja kõrguste vahe 43m. Hoolimata eelmise päeva pikast sõidust võtsin nõuks see nõlv alistada. Üles jõudsin 46 sekundiga. Päris normaalne aeg. Oma jooksu võitsin ära, aga teravus jalgadest puudus, et esimestega võistelda.

Seinamägi Käärikul
Seinamägi Käärikul. Pildi autoriõigused kuuluvad Priit Tiganikule.

Teatetriatlon

Kolm tundi hiljem olin Kekkose sauna juures ja ootasin triatloni starti. TTÜ esimeses tiimis. Minu õlul lasus koorem, lootused olid suured. Ikka koha peale sõit siiski. Teadsime ka, et meie ujuja pole praegu väga heas vormis, seega mul tuli tõenäoliselt viimaste seas teist vahetust sõitma hakata. Vaimus olin valmis endast maksimumi andma, kuigi teadsin, et jalad on juba omajagu koormust saanud. Pikast Kääriku sõidust oli möödas 20h.

Teateriatloniks keskendumas
Teateriatloniks keskendumas. Pildi autoriõigused kuuluvad Priit Tiganikule.

Startisin vist eelviimasena. Sõita tuli kolm ringi, millest igaüks pidi olema 2km. Niisiis alustasin spurtimisega kohe algusest peale. Esimesel ringil sain kätte kolm sõitjat ja teisel ringil ka kolm-neli, täpselt ei lugenud. Kuramuse raske oli, jalgades puudus igasugune värskus. Aga ma pressisin, ma tahtsin saada esimesi ka kätte. See siiski ei õnnestunud. Jõudsin vahetusse neljandana. Kuid vahetult enne tuli mulle vastu kolmanda võistkonna jooksja, seega meie jooksja läks teda püüdma. Ja tal õnnestus see :D. Meie võistkond sai kolmanda koha!

Kääriku järve jooks pühapäeva hommikul kell 9

Teadsin, et ma parimatega ei jaksa konkureerida, kuid aktiivsuspunkte TTÜ-le oli vaja ja ma tahtsin selle jooksus ka veel oma viimase panuse anda. Seega läksin starti ja pingutasin nii kuidas jõudsin. Sain endalegi üllatuseks 9-nda koha kaotades liidrile kõigest ühe minuti. Jooksin ajaga 11:51. Distantsi pikkust ei tea. TTÜ meestest parim.

Lõpetuseks

Ma sooviksin, et tipikate hulgas oleks aktiivseid sportijaid rohkem. Praegu, tõtt-öelda, teevad suure töö ära väike osa kogu seltskonnast. Mitmed neist on juba vanad tudengid, kaua me enam jaksame. Noori on vaja peale. 😀 Tipikaid on palju kohal, aga paljud ei tee ühtegi ala kaasa. Loodan, et järgmisel aastal TTÜ võtab nii sportlike saavutuste kui ka aktiivuse karika!

Tipikate Rattamatk Jõgevamaale

Alanud on registreerimine Tipikate Rattamatkale 2009, mis toimub 17.-19. juulil Jõgevamaal. Tegu on suurima Tehnikaülikooli suvise traditsiooniga, mis ühendab tudengeid ja mis 2009. aastal toimub juba üheksandat korda. Suurepärane aktiivne puhkus, milles on nii lõõgastust, sporti, kultuuritegevust kui lihtsalt suve ja kaastipikate seltskonna nautimist. Samuti annab rattamatk hea võimaluse näha, mis toimub Tallinnast väljaspool ning tutvuda kohale eesrindlikumate ettevõtmiste ja inimestega.

Selleks, et osa võtta ei pea olema TTÜ tudeng. Alati on avasüli vastu võetud ka teised huvilised.

Registreerimine http://ratas.tipikas.ee

Bunny Hop – efektiivsem rattasõit linnas

Jalgratturi elu linnas on keerukas – linna vahel sõitmiseks polegi nagu päris õiget kohta. Tallinna kesklinnas on autoteel paremal juhul tehtud poole meetri laiune riba, kus vändata, halvemal juhul pole üldse midagi. Aga üsna tihti on selle riba kinni pargitud autojuhid, keda ilmselgelt ei huvita, kas auto on oma tagumikuga tee peal või mitte. Eriti on antud teguviisi võimalik täheldada tööpäeva hommikul Liivalaia Swedpanga ees. Kas finantsrahvas on ülbed või milles asi? Autod on liiga suured ja ei mahu ära?

Teine võimalus on sõita kõnniteel – seal kus jalakäijad uimerdavad. See pole muidugi otseselt jalgrataste jaoks ette nähtud, kuid seal tunnen ma ennast palju kindlamana – terveks jäämise vaatevinklist. Hommikused autojuhid pole just parimas tujus 😀 (Olen autos kõrvalistujana olnud küll hommikul). Ja ega nende tähelepanuvõime pole ka maksimumis, kui silmad alles unest ärganud. Seega mõistlikum on pedaalida kõnniteel, kui parajasti trenni ei tee.

Kõnniteel sõitmisel on üks negatiivne külg. Servad on vahel nii kõrged, et sealt ei saa niisama üle sõita. Lõpuks ajas see mind nii närvi, et hakkasin otsima lahendust. Ja leidsin, et kõige õigem on servast lihtsalt üle hüpata. Mõeldud-tehtud. Internetist leiab kõikvõimalikke õpetusi. Selgitasin välja, et jalgrattaga hüppamist nimetatakse inglise keeles “Bunny Hop“. Ja youtube’st võib leida antud teemal mitmeid videosid. Vaatasin paar tükki, kuidas tavalise maastikurattaga hüpata. Olen nüüd mõne nädala jooksul vahelduva eduga harjutanud hommikul tööle sõites ja muul ajal trenni tehes. Eile saavutasin lõpuks sellise taseme, et ma suudan üle hüpata kõrgemast kui tavaline 10cm kõnnitee serv. Tehnika on iseenesest väga lihtne ning kasu märgatav. Enam pole vaja iga natukese aja tagant pidurdada ja hoogu maha võtta. See on linnas jalgratturile asendamatu oskus! Soovitan selgeks õppida. Seda saab teha iga rattaga.

Tallinna teisipäevak – Trummi

H21C tulemused

* Distants 4.06 km
* Aeg 00:24:20
* Koht 1 (võistlejaid vanuseklassis 29)

Tallinna teisipäevak Trummis 2. juunil 2009
Tallinna teisipäevak Trummis 2. juunil 2009

Eilne teisipäevak oli mu endisel koduväljakul. TTÜ ühiselamus resideerudes käisin väga palju Nõmme pargis jooksutrenni tegemas. Kaarti nähes oli päris lihtne rajavalikut kohe tervele rajale paika panna. Teadsin enamusi kohti kust on mõistlik tõuse võtta ja kust mitte. Et hüppetorni juurest on hea trepi kõrvalt alla joosta. Ja üles saab seal tulla mööda laugemat rada, kuigi ka otsem ent järsem variant on olemas.

Orienteerumise mõttes seetõttu niivõrd huvitav ei olnudki, aga tore oli jälle Nõmmel joosta. Ja ühtlasi suutsin murda pideva ebaõnnestumise Tähetorni/Harku metsas.